Linna päeval Raekoja platsil jalutades või mõnes tänavakohvikus piimakohvi nautides saate südapäeval 15 minuti jooksul linna tähtsaimast kellatornist kuulma sellist suurepärast muusikavalikut:

Ferenc Liszt (1811–1886)
„Armuunelm“ (Liebestraum)

Michel Kleofas Oginsky (1765–1833)
Polonees (Polonaise „Farewell to Homeland“)

Camille Saint-Saëns (1835–1921)
„Luik“ tsüklist Loomade karneval“ (The Swan)

Arne Oit (1928–1975)
„Mis värvi on armastus?“ (What coulour is love)

Anton Rubinstein (1829–1894)
„Meloodia“ (Melody)

Muusikapalad on Tartu raekoja 34-kellaga elektroonilisele kariljonile seadnud Merle Kollom.

Kariljon ehk kellamäng – häälestatud pronkskelladest löökpill – on Eestis pigem tundmatu instrument. Seda kinnitab ka fakt, et sõnad ´kariljon´ja `kariljonist` puuduvad Eesti Entsüklopeediast. Eestis on 3 keskmise suurusega elektroonilist kariljonit – Tatu raekoja tornis 34 kelllaga (2001/2016), Viljandi Jaani kirikus 25 kellaga (2015) ja Tallinna Jaani kirikus 25 kellaga (2016). Kariljon, maailma suurim muusikainstrument, pärineb Madalmaadest ja on kasutusel alates 16. sajandist. Kariljoni nimetust kannavad häälestatud pronkskelladest instrumendid, millel on vähemalt 23 kella, kontsertkariljonid algavad 47st kellast.

Tartu raekoja esmane, 18 kellaga instrument valmistati 2001. aastal Saksamaal, Karlsruhe kellatehases. 2016. aastal tellis Tartu Linnavalitsus Hollandi Kuninglikust Valukojast 16 uut kella juurde ning olemasolevad saksa kellad häälestati samas tehases ringi. Välja vahetati kellamängu elektrisüsteem ja digitaalne juhtpult. Tornis säilitati 19. sajandist pärit 2 kella, mille funktsiooniks on kellaaja teatamine. Tartu raekoja kariljoni kelladekomplekti heliulatus on veidi alla kolme oktaavi, suurim kell g2 kaalub 96 kg, väikseim kell e6 kaalub 8 kg. Rahvusvaheliselt tunnustatud löögikellade spetsialist, Taani kampanoloog Per Rasmus Møller: „Tartu raekoja kellade kõla on väga meloodiline ja häälestustulemus parim, mida nüüdisaegne kellavalu suudab luua.“

Merle Kollom on Tartu raekoja kariljoni kunstiliseks juhiks alates aastast 2001, mil Tartu raekoja torni paigaldati Eesti esimene kellamäng. 2016. aastal algatas ta Tartu kellamängu renoveerimis- ja laiendamistööd, projekt valiti „Aasta tegu 2016 Tartus“ parimate hulka. 2019 juunis lõpetas Merle Kollom kariljoni diplomiõppe „cum laude“ Skandinaavia Kariljonistide Koolis Taanis (prof. Peter Langbergi juhendamisel), saades ainsaks kariljoniprofessionaaliks Eestis. Merle Kollom on tutvustanud Eestis kariljonikunsti mitmel moel: ta oli 2017. aastal kariljoni originaalpalade konkursi algatajaks, on esinenud tele- ja raadiosaadetes, produtseerinud Tartu raekoja kellamängu renoveerimistöödest dokumentaalfilmi, esineb kariljonistina loeng-kontsertidega „500 aastat muusikalist saladust“.

Merle Kollom debüteeris kariljonistina Põhjamaade Kampanoloogia ja Kariljoni Ühingu konverentsil Norras (2018), ta on mh esinenud Uppsala Kontserdimajas rootsi juhtiva jazzansambliga Trio X, Püha Nikolai kiriku kariljoni avamispidustustel Kiievis, Ukrainas, sulvel 2019 esineb kariljoni soolokontsertidega Taanis ja Saksamaal.